Illustratsioon

(Illustratsioon: Pildil ei ole Mikko ega isegi Mikko kõrvaklapid. Võiks siiski olla)

Sain talvel kasutamiseks Valco mürasummutavad kõrvaklapid. Katsetasin neid mitmesugustes olukordades, peamiselt tööl ja tööga seotud olukordades. Nendest lubasin kirjutada mõtteid ja kogemusi. Kõigepealt aga veidi minu taustast. 

Tegutsen juhtivatel ametikohtadel kaubandusettevõttes ja töö on hektiline; vahel Tamperes, vahel Helsingis või näiteks Jyväskyläs. Konteksti vahetusi tuleb halvematel päevadel kümne ringis. Projekte ja ettevõtmisi, millele pean seisukoha võtma, on tavaliselt korraga kümnest viieteistkümneni. Mõnikord tehakse tööd rongis, mõnikord nõupidamisteruumides; vahel on võimalus töötada toas, mille kõrval on palju valjuhäälseid lärmajaid. Vahel kõrval muusika mürtsub ja jutt lendab. Võiks öelda, et üsna häirivad ja vahelduvad keskkonnad, kus tööd teha. 

Minu töö nõuab palju mõttetööd ja tihti vajan rahu või vaikust, kus saaks keskenduda ühele asjale nii kaua, kuni mingi kindel osa saab valmis. Selleks jäin varem vahel kodukontorisse, aga nüüd väikeste laste tõttu ei ole kodus häirimatu töötamine võimalik. Juhuslikke keskendumist nõudvaid ülesandeid olen vahel läinud tegema isegi raamatukogu lugemissaali või sarnastesse kohtadesse, aga praktiliselt ei ole see pideva tööviisina võimalik. 

Sain testimiseks Valco mürasummutavad kõrvaklapid nende katsepartiist talvel 2018. Varasem kogemus oli juba esimestest Sennheiseri mürasummutavatest kõrvaklappidest, nii et mul on küll arusaam headest mürasummutavatest kõrvaklappidest, kuigi ma pole hifist.

Esimene kogemus oli kuidagi rabav. Kõrvaklappide kogu kõrva kattev osa juba summutab suure osa ümbritsevast mürast. Kui mürasummutus sisse lülitada, kaob kogu ülejäänud maailm. Olin kõrvaklappidest üsna vaimustuses juba ainuüksi välismaailma summutamise tõttu, aga siis panin mängima kodumaist Sibeliust, vahepeal midagi muud klassikalist ja Waterscapes looduse helisid, et proovida keskendumist hõlbustada, kui talvel protsesside uuendustööd tegin.

Ei ole tõesti helis maailmas midagi ette heita, tunne oli nagu kontserdisaalis. Et mitte ainult kiita, pean ütlema, et ma polnud varem harjunud kõrvaklappidega, mis katavad kogu kõrva. Selle harjumiseks kulus veidi aega; teisalt oli kompromiss üsna lihtne: sain töötada rahulikult isegi ühe avakontori ahvilaama lähedal. 

Nagu eelpool mainitud, on mu töö üsna liikuv ja asukohast sõltumatu. Seega olen kogu talve ja kevade kõrvaklappe igal pool kaasas kandnud, mis muide on veidi suured. Kõrvaklappide suurus ei häiri iseenesest, kui kaasas on tõesti premium-taseme ümbris.

Tuleproov kõrvaklappidele oli vist lync-koosolek, kus Valco kõrvaklapid olid bluetoothiga ühendatud mobiiliga, kui pidin liikuma Helsingi raudteejaamast Katajanokale, samal ajal vesteldes ja kõrval mürises abituriendi penkkarirekkaralli. Lõpptulemus oli, et kuulsin täielikult koosoleku vestlusi ja kõrvaklappides olevad mikrofonid võtsid mu kõne koosolekusse, kuid penkkarimüra filtreeriti välja nii, et teised koosolekul osalejad ei kuulnud seda. Jah, kõrvaklapid toimivad seega ka handsfreena. Selle võis sellest juba järeldada. 

Rongis on kõrvaklappe peaaegu alati kantud. Lyncid ei suju seal nii hästi, sest ei saa ise rääkida ilma, et kaasreisijad kuuleksid, mida räägid. Sellele libastub üsna kergesti, sest kui mürasummutus on peal, kaob rongi müra ja kõrval istuvate mammade lobisemine, ning ei mäleta kergesti, et ollakse rongis. Eelnevast tulenevalt on rongis rohkem muusikat kuulatud. Suuruse poolest tundub kõrvaklappidel olevat üsna palju rohkem bassikapatsiteeti võrreldes Apple'i valgete kõrvatropidega. See pole ilmselt ime. 

Praktilisi asju veel mainides kõrvaklappidest, pakett sisaldab siis premium-taseme mürasummutavaid kõrvaklappe, mida saab traditsioonilise kaabliga ühendada heliallikaga ja mikrofoniga (!) või alternatiivselt kasutada bluetoothi. Teise kõrvaklapi pinnal on puutekontrollid helitugevuse ja lugude vahetamiseks. Nendega tuleb veidi harjuda. Vahel lähevad suunad segamini.

Aku kestvuses pole midagi ette heita, sest aku pole kordagi tühjaks saanud. Panen aeg-ajalt kõrvaklapid USB-kaabliga laadima, seega pole ma eraldi muretsenud selle pärast. Oluline tegur, miks kõrvaklappe on saanud igale poole kaasa võtta, on ka see juba mainitud korralik kaitseümbris. Selline oli kunagi ka minu esimestel reis-Sennheiseritel. Neid pidi alati keeruliselt kokku voltima, mistõttu nende kasutusmugavus kannatas. Valcosid saab lihtsalt ümbrisesse visata, kui kõrvaklapi osad keerata ja tõmblukk kinni tõmmata. 

Kokkuvõttes võin soojalt soovitada neid kõrvaklappe. Taustaks mainin, et kuigi mind paluti kirjutada kasutuskogemustest, kirjutan erapooletult, ehk mind ei ole palutud kirjutama kiitusi.

Olen hankimas neid kõrvaklappe suuremas koguses meile tööle, sest lasin teistelgi neid testida ja eranditult oli vastus positiivne. Saavad teisedki siis meil rahus tööd teha. 

- Mikko J.